Teisipäeva hommik oli kohutav. Läksin kell 6 Clooneyga õue ja kuna ainult mõned üksikud inimesed olid alles väljas ja ühtegi koera ega -omanikku silmapiiril ka polnud, siis otsustasin oma kutsa lasta lahti jooksma (tavaliselt on ta ilusti minu läheduses). Ja ei tea kust, nagu taevast kukkunud, oli äkki minu selja taga koer (kes vist parasjagu ise oli jooksus), kelle järgi Clooney otsustas järgneda. Nii nad siis suundusid mänguhoos majade taha ja minu hüüetele Clooney enam ei reageerinud. Nii palju kui jaksasin jooksin järgi kuni lõpuks kaotasin nad täielikult silmapiirilt. Meelde tulid kohe Koertekoja kuulutused kadunud ja varastatud koertest ja niimodi nuttes jooksin kodu poole tagasi, et võtta auto ja sellega otsima sõita. Suured tänud Matile ja mu isa, emale, kes tulid Clooneyt ka kohe otsima. Peale kahe tunnist sõitu mööda Lasnamäge leidsin ma ta peaaegu samast kohast, kus ma esialgselt ta jälje kaotasin. Ta oli väga mureliku näeoga ja otsis vist koduteed. Igastahes mingit riidlemist ei tulnud (kuigi esialgu oli plaanis teda kõvasti noomida, et ta niimodi plehku pani ega kuulanud mu hüüdeid) ja kui ma ta kätte sain, vaid kõvasti kallistasin teda ja olin õnnelik, et ta ikka elusa ja tervena suhteliselt ruttu leidsin. Tunnistan ka oma viga, et ta rihmast üldse lahti lasin (see ka linna eeskirjade rikkumine tegelikult), sest mind oli Mati just paar päeva ennem hoiatanud, et Clooney on praegu sellises vanuses (6 kuud), mil ta võib vabalt mõnele teisele koerale järgneda ja niimodi ka ära kaduda.
Aga midagi positiivset ka, nimelt käin oma Clooneyga igal laupäeval Mustamäel nn. kutsikate suhtluskoolis. Seal on koertel tõeliselt tore koos mürada ja ringi joosta.
PS: Pilt on tehtud Clooney venna Cooperi(teine vasakult) omaniku poolt.
Picture is made by Clooney brother Cooper's(second from left) owner.
On Tuesday I had a horrible morning. At six o'clock I went for a walk with my dog Clooney. I let him run without leash and it was my greatest mistake. Clooney saw one dog who was alone and followed him. Clooney didn't hear me and run away. I tried to follow them both, but they were so fast and I lost them soon. So I began crying and thinking abot announcements about lost and stolen dogs. I ran home to start searching by car. Many thanks to my friend Mati, Mum and Dad who helped me to search for Clooney. After two hours I found Clooney not far from place I lost him first. He was alone and tried to find way back to home. I was very happy that I found my dog quite fast. Fortunately that morning ended happily.
And something good too. Every Saturday I let Clooney play with other puppies. He like to run and play with other dogs very much.
Sildid: My animals
